Kahjurid:
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, maksimaalselt 5 millimeetri pikkused õrnade kehakatetega rohekad putukad. Lehetäid on alati koloniaalse eluviisiga. Nende viljakus on kõrge ja seetõttu on nad ohtlikud taimekahjurid. Lisaks taimemahla imemisele võivad lehetäid olla taimedele ohtlikud ka taimehaiguste levitajatena.
Pilt: Wikimedia Commons, autor Aka
Pilt: Wikimedia Commons, autor Aka
Kilptäid
Kilptäid on mõnemillimeetrised, kumerad või lamedad, helepruunid või pruunid putukad. Taimede vartel ja lehtedel väkeste mügarikena. Kilptäi muneb kilbi alla. Kahjurid imevad taimemahla. Nad pesitsevad lehekaenaldes ja leherootsudel ning eritavad magusat vedelikku, nn mesinestet, mis võib muuta taime kleepuvaks. Kilptäid paljunevad tasapisi ja kui nad lõpuks avastatakse, on nad enamasti jõudnud palju kahju teha.
Kuidas vabaneda kilpäidest loe siit!
Pilt Hansaplanti kodulehelt
Kuidas vabaneda kilpäidest loe siit!
Pilt Hansaplanti kodulehelt
Villtäid
Osa villtäisid elab mulla peal ja teine osa mullas. Mulla peal elavad villtäid levivad taimelt taimele ronides. Peale selle oskavad isased villtäid emaste otsingul ka lennata. Emased on valged või roosakad, enamasti sabatundlaga, ning koht, kuhu nad munevad, näeb välja nagu villatups. Villtäide munad võivad elada kuni 8 kuud.Villtäid pesitsevad lehekaenaldes.
Mullas elavaid villtäisid näeme valgete tupsudena juurtel või poti siseküljel. Nad imevad juurtest taimemahla ja pidurdavad juurte kasvu.
Villtäide tõrje kohta loe siit!
Pilt Hansaplanti kodulehelt
Mullas elavaid villtäisid näeme valgete tupsudena juurtel või poti siseküljel. Nad imevad juurtest taimemahla ja pidurdavad juurte kasvu.
Villtäide tõrje kohta loe siit!
Pilt Hansaplanti kodulehelt
Haigused:
Täpid lehtedel
Mitmed bakterid ja seened võivad tekitada toataimede lehtedele laike. Kui nakatunud pinnal on väikesed mustad täpid, on tõenäoliselt tegu seene eostega ja kasutada tuleb fungitsiide ehk kemikaale, mis hävitavad taimede seenhaigusi.
Jahukaste
Jahukaste puhul kattub leht valge puuderja kihiga, peaaegu nagu oleks lehele jahu puistatud. haigus algab ühest või paarist koldest, kuid levib kiiresti ja võib varsti katta kogu lehe.
Tõrjeks tuleb varakult eemaldada nakatunud lehed ja kasutada samuti fungitsiidi. Vähendada tuleks niiskust taime ümber ja parandada õhuvahetust.
Tõrjeks tuleb varakult eemaldada nakatunud lehed ja kasutada samuti fungitsiidi. Vähendada tuleks niiskust taime ümber ja parandada õhuvahetust.
Juuremädanik
Esimene märk juuremädanikust on pealtnäha terve taime äkiline närtsimine. Lehed muutuvad pruuniks või mustaks ja keerduvad kokku. Kogu taim võib longu vajuda. Tavaliselt on põhjuseks ülekastmine.
Kui kahjustus pole liiga suur, tuleks püüda taime kuivatada.
Kui kahjustus pole liiga suur, tuleks püüda taime kuivatada.